Lai 16 ja 18 on ajaloos kogu aeg moodustanud ühise kinnistu. Esimesed andmed selle kinnistu kohta on 18. sajandi lõpust, mil Rakvere kuulutati kreisilinnaks (1783) ja osteti mõisalt ära. Siis koostati ka täpsem linna plaan.
1798. a. plaanil on näha, et tänavanurgal asus suurem puithoone ja õuel väiksem kõrvalhoone. Kinnistu omanikuna on kirjas kingseppmeister Carl Anton Simson, kes olevat majad ise ehitanud. Olgu öeldud, et kingsepp Simsoni valis Jaan Kross oma „Rakvere romaani“ üheks oluliseks tegelaseks.
19. sajandi keskpaigaks oli vanast puumajast Laia ja Parkali nurgal saanud trahter, mis kandis nime „Punane Kõrts”.
1880. aastast on näha plaanil esmakordselt ka krundil asuvat teist, väiksemat, otsaga vastu Laia tänavat asuvat puithoonet (praegu Art Hotelli hoovimaja).
20. sajandi alguses avas majas uksed ilmselt võõrastemaja, kuna kirikuraamatus on hoone omaniku Hain Parsmanni ametina kirjas võõrastemajapidaja, trahteripidaja.
Esimese Eesti Vabariigi ajal kuulus kinnistu kaupmees Mihkel Põiklikule. Mihkel Põiklik (1885-1945) oli pärit Roelast ja tuli Rakverre juba 20. sajandi alguses. Esialgu tal oma kinnisvara hankimiseks linnas võimalused puudusid, küll aga hakkas ta Rakveres 1908. aastal pidama võõrastemaja.
Kinnistu Laia ja Parkali nurgal, nüüd Lai 16 ja 18 ostis Mihkel Põiklik 1923. aastal ja maksis selle eest 1 800 000 marka.
M.Põikliku ajal tegutses majas restoran-võõrastemaja „Euroopa”, mida reklaamiti nii:
„Mugavad kabinetid. Puhtad numbritoad. Köök vilunud koka juhatusel.”
